Ilmingupõhine õpe

TTG digiõppel baseeruv ilmingupõhine (nähtusepõhine) õpe on kaasaegseid IKT võimalusi kasutav ja ainevaldkondade piire ületav õppemeetod, mis arendab 21.saj oskusi.

2014/15. õppeaastast praktiseerib Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (TTG) gümnaasiumiastmes ilmingupõhist (nähtusepõhist) õpet. Tegemist on õppemeetodiga, mis sisult sarnaneb fenomenoloogilise õppega, kus õppija tähelepanu suunatakse tema elu saatvatele nähtustele. Meetodi üheks eesmärgiks on kompenseerida õppeainete rohkusest ja killustatusest põhjustatavat segadust elu integreerituse mõistmisel. Teiseks eesmärgiks on arendada 21. sajandil vajalikke oskusi.

Idee sai alguse 2013. aastal Soomest, mil meie kooli esindajad käisid külas Otavan Opistos. Seal tutvuti keskhariduses rakendatava e-õppe lahenduse ja nähtusepõhise õppe analoogiga (soome keeles ilmiöpohjainen oppiminen). Ideest jõudsime esimese teostuseni 2014. aasta kevadel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koolitusel „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul", mil piiritlesime eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. 

2013/14 õppeaastal valmistasime ette ja viisime läbi nähtusepõhise pilootkursuse perekonnaõpetuses. Kursusel oli ilminguks õppija enda poolt defineeritud perekond, mida käsitleti tervikuna, eluliselt, õppeainetevahelisi piire ületades. Kursus suunas õppijat reaalses elus kogetut lahti mõtestama ja  seda seostama teoreetiliste käsitlustega. 

Kursuse sisu sündis õppija ja juhendajate (aineõpetaja, haridustehnoloog, IT spetsialist, sotsiaalpedagoog, psühholoog, vajadusel teised aineõpetajad) vahelises koostöös. Õppija oli teadmiste looja, juhendaja pigem suunaja. Lubatud oli kaasata perekonnaliikmeid ja teisi sotsiaalseid gruppe. Kursuse väljundiks oli  individuaalselt/rühmatöös loodud praktiline või teoreetiline töö, mille vorm ei olnud eelnevalt piiritletud. Õppijaid innustati lähenema lõputöö koostamisele loovalt (nt digitaalse loo jutustamine, e-raamatu koostamine, käsitöö, kunstitaies, teaduslik uurimus vms) ja teema valikul lähtuda isiklikest huvidest. Õppijatel oli võimalus arendada perekonnaõpetuse kursusetööd edasi gümnaasiumi lõputööks. Samuti said nad kursuse raames siduda erinevate õppeainete teemasid ühtseks tervikuks (raseduse teema seostub nii pereplaneerimise kui bioloogiaga; perekonnaseadus nii perekonna- kui ka ühiskonnaõpetusega). 

Õppetöö toimus vastavalt TTG e-õppe süsteemile, kus kontakttundide maht on vähendatud ja enamus tegevustest toimub iseseisvalt. Protsessi kaardistati veebipõhises õpikeskkonnas Eliademy, kus olid õppijatele vajalikud tööjuhised ja kujundavast hindamisest lähtuv, koostöös õppijatega sündinud hindamismudel. 

Õpitulemustena nägime, et:

•õppijal arenevad sotsiaalsed oskused (väljendusoskus, enese ja teiste seisukohtade kõrvutamine, koostööoskused);

•õppija omandab virtuaalse koostöö kogemusi;

•õppijal arenevad infoühiskonnas vajalikud oskused (võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot kasutades tänapäeva IKT võimalusi);

•õppija omandab, täiendab ja mõtestab nähtusega seotud teadmisi erinevate valdkondade lõikes;

•õppija mõtestab ja analüüsib olemasolevat elukogemust, mille käigus areneb enesereflektsiooni võime;

•õppijal areneb ajaplaneerimise oskus.

HITSA innovatsiooniküpsuse mudeli põhjal asetub TTG ilmingupõhine õpe enamikes kategooriates (õpieesmärgid,  pedagoogika, õppija roll, protsessi juhtimine) kõrgeimale tasemele. Ise kogesime, et õppijad ei ole harjunud avatud ja innovatiivse lähenemisega õppimisse.  Ollakse harjunud, et õpetaja ütleb, millal, mida, kuidas ja mismoodi tuleb teha. Ühtlasi on tegemist indikaatoriga, mis näitab, et tänapäevane riiklik õppekava ja sellest lähtuv koolitegelikkus ei ole kooskõlas pidevas muutumises oleva elu- ja töökeskkonnaga. Olla ise looja, vastutaja ning eksperdi rollis, on tänapäevases ühiskonnas vajalik oskus, mistõttu soovime ka edaspidi kasutada antud õppemeetodit. Suures mastaabis on eesmärgiks välja kujundada õppetöö vorm, mis suudaks senisest paremini ja kiiremini kohaneda ühiskonna muutustest tingitud ootustega haridusele.

Väljavõtteid õppijate kommentaaridest:

•Õppisime üksteisega arvestama, kompromisse tegema.

•Veebipõhist koostööd teeme läbi erinevate suhtluskanalite.

•Meie jaoks oli esialgu keskkond võõras, aga kokkuvõttes saime hakkama ja õppisime midagi uut.

•Õppisin plaani koostama, milles ma kunagi tugev pole olnud.

•Huvitav ja silmaringi laiendav.

•Teema on ammu huvi pakkunud, kuid pole leidnud väljundit seda sisuliselt uurida.

•Kuna koostan hetkel sarnase temaatikaga gümnaasiumi lõputööd, siis on antud teema mulle väga hingelähedane.

•Õppisin kasutama uusi arvutiprogramme, millest ma ennem teadlik ei olnud. Kindlasti sain teadmisi juurde just sellest valdkonnast, milles mu huvi oli kõige suurem.

•Eelisteks oli just see, et olid vabad käed oma õppetöö tegemisel ja teema valikul, mitte pealesunnitud tegevus. Kindlasti sobib selline kursuse ülesehitus just töötavale inimesele, sest kohal ei pea käima iga nädal, vaid saab teha iseseisvat õppetööd.

Oma kogemusi oleme jaganud:

•2014 detsembris HITSA seminari „Võrgustik võrgutab“ ettekanne: http://avedigimapp.blogspot.com/2014/12/ettekanne-ilmingupohisest-oppest.html

•2015 aprill ETGÕÜ (Eesti Täiskasvanute Gümnaasiumide Õpetajate Ühing) koostööseminaril „Ilmingupõhisest õppest ja selle rakendamisest TTG-s“ (link)